Tööstusrevolutsioon levis Suurbritanniast väljapoole, sest selle tehnoloogilised uuendused, nagu mehhaniseeritud tootmine ja parem transport, olid väga kasumlikud ja kohandatavad teiste piirkondadega. Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid võtsid need edusammud majanduslikult konkureerimiseks vastu, mida toetasid juurdepääs ressurssidele, kapitaliinvesteeringud ja kasvavad ülemaailmsed kaubandusvõrgud. Võtmerolli mängis ka teadmiste edasiandmine oskustööliste, inseneride ja tööstusspionaaži kaudu, samas kui valitsused julgustasid tööstuslikku kasvu, et tugevdada riiklikku võimu. Selle tulemusena laienes industrialiseerimine rahvusvaheliselt, muutes majandused agraar-tööstuslikeks süsteemideks ning kujundades ümber ülemaailmse tootmise ja tööjõu struktuurid.

Viited